Peale mõningast pausi siia kirjutamises (ja mitte trennis) leidsin end laupäeva hommikul jälle omas elemendis. Õhk on täis värskust, peale paduvihmast ööd on maa märg, aga taevas juba heledam. Tugev tuul teeb meeli teravamaks unnates siin seal ja mängides tõrvalillede ja rakvere raibetega põllul neid siia sinnapoole paisates.
Miski mõnus hakkab kehas koos verega ringi jooksma, kui astud tenniseväljakut ümbritsevasse aedikusse sisse. Reket on kerge, tuul on täna minu poolt ja vastasel pole aimugi kui hea ma olen. Esimesed ebakindlad löögid soojaks mängimise ajal ja siis see algab. Soojendustressi seljast võttes tunnen, kuidas mingi sisemine pinge jõuab haripunkti ja kogu mu olemus on valmis. Vastane ei ole küll väga tugev aga otsustan rikkuda ta mängutuju püüdes iga punkti iga hinna eest võita. Alguses pingutan igal pool üle ja pallid on kõikjal mujal kui väljakupiirides. Seejärel jõuab aga mäng keskpunkti.. seisul 2:1 kestab üks geim meeletult kaua. Aeg nagu seisaks. Eestkäsi tuleb tugev välja aga tagantkäsi lonkab ja nii ei suuda kuidagi edu ära kasutada ... ma arvan, et see geim kestis üle poole tunni, tunne oli küll selline. Võitsin selle geimi ja sealt edasi olin mingil lainel. Kõik tuli välja, löögid maandusid peaaegu ideaalselt seal kus tahtsin, palju jooni tabasin ja peale selle suutsin end ületada ja umbes kümnest võrku joostud korrast kusagil pooled realiseerida. Esimene kord kui püüdsin üksikmängus võrku tormata. Mäng lõppes seisuga 2:6 6:1 ja siis tie-break 11:9 Sellest piisas, et olla veerandfinaalis.
Pikk pikk paus, sest järgmine mäng oli 7 tunni pärast. Väga tugev vastane, kes oli justkui kõikjal väljakul, kuigi ei näinud liikuvat kiiresti. Peale selle ei teinud ta peaaegu üldse vigu, tal oli tugev serv ja ta võitis punkte... lõi stoppe ja jooksis võrku, jooksutas mind ühest väljaku äärest teise. Igatahes see oli liiga keeruline, sest ma polnud vist kunagi nii tugeva vastasega mänginud. Seis jäi 2:6 0:6 Kahju. Jälle jäin pidama, nagu kordi enne erinevatel võistlustel veerandfinaalis.
Lohutusring mind ei lohutanud. See toimus pühapäeva hommikul. Vastaseks sattus keegi väga väga tugev, veel tugevam kui eilne vastane. Iga ta serv oli terav, ka teine serv, ta löögid ei olnud keerulised aga väga tugevad, ma lihtsalt ei suutnud mitte ta serve korralikult vastu lüüa, vaid ei suutnud ta lööke tabada. See masendas, sest selline totaalse algaja tunne oli. Lohutasin end sellega, et peakohtunikuga enne rääkides olin kuulnud, et mitmed mängijad seal on liigamängijad. Kaotasin 0:6 ühe setise lohutusringi mängu ja suundusin väljakutelt koju.
Korralik võistlus, väga kiirel väljakul, oli häid punkte ja masendavaid vigu. Igast löögist, ka möödalöögist, sain enesekindlust ja teadmisi juurde, igast hetkest õppisin pisut paremini mängima. Ei tea veel kus see aset leiab, aga järgmine võistlus olen juba palju parem.
No comments:
Post a Comment